28. veebruar 2015

Laisk ja rullis Napoleoni kook

Eelmisel nädalal käisime Olgaga Toiduakadeemias magustoidukoolitusel, mida juhendas Kertu Lukas. Täitsa tore üritus oli. Kertu jättis väga armsa ja südamega asja juures oleva inimese mulje. Kohati tundus uskumatu, et kuidas ta küll kõigi juurde oma nõu ja abiga jõudis (ikkagi viis viie-kuueliikmelist meeskonda).


Igatahes valisime (või noh, kuna Olgal ei olnud eelistusi), siis tegin otsuse mina, millise magustoidu valmistamise ette võtame. Kes käinud, see teab, et tavaliselt on menüüs 5-6 toitu ning kohale tulnud inimesed jagatakse sooviavalduse ehk käetõstmise järgi gruppidesse ja toidutegu võibki alata. Üsna kiirelt sai selgeks, et valisin liiga kerge magustoidu (peene nimega puuvilja carpaccio tartallette), sest kui tainas külmas puhkas ja kreem ka jahtus, ei olnud meil muud teha, kui ringi käia ja vaadata, mida teised teevad. Samas oli see ju hea, sai näha, kuidas läheb ja edeneb ning mõne nipigi kõrva taha poetada :) Lõpusirgel aga selgus, et kui meie toidu tegemise esimene pool venis ja kulus niisama olemisele, siis teisel poolel tuli juba rabelema hakata. Õigemini võttis jubedalt aega kuue vormi kaupa korvikeste valmistamine. Siis aga hakkas keedukreem otsa saama. Õnneks naabritel jäi kõvasti keedukreemi üle ja nad jagasid seda lahkelt meiega. Oh, kui ma vaid oleks siis teadnud, kui hea kraam seal valminud on! Esimese hooga retsepti vaadates praakisin selle retsepti kohe välja, sest see sisaldas 900 ml!!! v a h u k o o r t!

Pika jutu lõpetuseks jõuangi viimaks välja selleni, mida ma öelda tahan – see kreem oli lihtsalt imeline! Nii maitsekas, temas oli elu! Ja no maitsepungad lihtsalt tantsisid. Nii ma seal seda otse potist lusikaga sõin ja teisigi maitsma ärgitasin, sest no tõesti oli hea kreem. Ja kui nägin selles Leedu blogis vahva kujuga Napoleoni kooki, teadsin, et tahan seda järgi proovida. Ja kuna võikreem mulle väga ei istu, siis see uus keedukreem sobib ideaalselt :) Ja nii oligi! See kreem sobib minu meelest ka niisama magustoiduks nt puuviljasalati juurde :) Minu käsi muidugi ei paindunud nii palju vahukoort panema, seega asendasin pool kogust kohvikoorega – ikka natuke parem kui täisrasvane koor – ja ülejäänud 100 ml asemel pigistasin sisse apelsinimahla :D Suhkrukogust vähendasin ka 40 grammi võrra, muidu oleks olnud liiga magus.


Järgmisel päeva märkasin veel, et nami-nami Pille oli sama kooki näinud Vene blogis ja juba järgigi proovinud. Tema katsetuse ja viite sellele blogile leiab muidugi nami-namist. Vene lehel saab näha ka tegemisõpetuse pilte :)

Terminitest rääkides, siis kas selle tordi puhul oleks õigem tort või kook? Ma tahaks ja nimetangi seda koogiks, sest tort on midagi, millel on kreemikaunistused, marjad või muu taoline, see kook aga saab oma efekti mitte just kõik tavapärasemast kujust :) Kontrollisin järgi, et mida EKSS ehk eesti keele seletav sõnaraamat räägib. Seal kirjeldatakse torti kui ʼsuurt, hrl. ümmargust mitmekihilist kaunistatud kookiʼ ja koogi kohta öeldakse, et see on ʼküpsisest suurem ja pehmem küpsetatud kondiitritoodeʼ. Nii et mu mõte on vist õiges suunas liikunud :)

Ribad:
400 g lehttainast

Kreem:
400 ml vahukoort
400 ml kohvikoort
1 dl veriapelsini mahla (u 2 apelsini)
1 tl vanilli
1 kaneelipulk
2 veriapelsini* riivitud koor
3 muna
185 g suhkrut
50 g maisitärklist
0,5 tl soola
85 g võid

  
Eelsoojenda ahi 200 kraadini. Lõika lehttainast u 1 cm laiused ribad. Tõsta need ahjuplaadile ja küpseta need kuldpruuniks (u 10 minutit). Tõsta kõrvale ja jahuta. Jäta mõni riba kaunistamiseks.

Kreemi jaoks vala vahu- ja kohvikoor paksupõhjalisse kastrulisse, pigista juurde apelsinimahl, lisa vanilje, kaneelipulk ja apelsinikoor. Kuumuta koor keemiseni. Tõsta tulelt ja lase maitsetel tõmmata. Sega suures kausis kokku munad, suhkur, tärklis ja sool. Vala koor (teise kastrulisse) läbi sõela, et eemaldada kaneelipulk ja apelsinikoor ning kuumuta koor uuesti keemiseni. Vala kuum koor munasegu hulka ja sega pidevalt. Seejärel vala tagasi kastrulisse ja kuumuta pidevalt segades, kuni segu pakseneb. Tõsta kuumuselt ära, lisa või ja jahuta.
  
Laota toidukile lauale. Määri sellele veidi kreemi, et kile oleks õhukese kreemikihiga kaetud ja sinna peale mahuks kõrvuti u 5-6 riba. Laota sellele väikeste vahedega 1/5 ribadest**. Tõsta neile kreemi ja laota pooled ribad peale. Korda sama nii kaua, kuniks ribad otsa saavad. Määri kreem peale ja ka külgedele. Tõsta kile servad üles kokku, keera otsad alla ja vormi rulliks. Minul sai kook nii palju lai, et otsad läksid napilt kokku, seega keerasin rullile teistpidi veel kile otsa. Suru, et segu moodustaks ühtlase rulli. Võid rulli tõsta ka suuremasse piklikku vormi (nt keeksivormi), siis see aitab otsi paremini koos hoida.

Jäta vähemalt üheks ööpäevaks külma. Veel parem kui hoiad külmas kaks-kolm ööpäeva, siis jõuab kreem imenduda ja rulli on parem lõigata ning maitsed ühtlustuvad. Mina tegin koogi kolmapäeva õhtul valmis ja lõikasin lahti täna hommikul :)

Pärast kile eemaldamist purusta küpsetamisel ülejäänud ribadega. Lõika viiludeks ja serveeri.


* Veriapelsine igal pool ei pruugi müügil olla. Mina olen saanud Rimist. Need võib asendada ka mis iganes meelepärase tsitruselisega (nt punase greibiga), aga veriapelsinil muidugi kohe on see eriti mõnus ja õige maitse, et soovitan otsida :) Nagu piltidelt näha, siis need apelsinid ei olegi nii punased, kuigi maitse on siiski teistsugune kui tavalisel. Minu kuuest apelsinist oli ainult üks, millel oli rohkem punast kui kollast, ülejäänud olid kõik kollased.


** Kogus oleneb, kui peenikesed ribad tegid. Mul tulid pigem peenemad, seega sain viis kihti.


8 kommentaari:

  1. Väga kaunis, Teevi! Ja aitäh tolle Leedu blogi eest - esimest korda näen, ausõna, ning olen head Leedu blogi natuke otsinud viimasel ajal.
    Ma ise proovin järgmisel korral vist võikreemi ja keedukreemi segu teha - ainult võikreemiga on naaatukene rammusavõitu :)

    VastaKustuta
  2. Aitäh, Pille! Sinu tulemus oli ka kaunis. Vaatasin, et kõrsikud võiks ikka suuremad teha, saab veidi teistsugusema läbilõike :)

    Keedu- ja võikreemi ühendamine on ka hea mõte, saab rammusust vähemaks. Minu suur lemmik on praegu see veriapelsiniga keedukreem, kindlasti proovin seda kunagi greibiga ka :)

    VastaKustuta
  3. Appi, kui isuäratav. Ma minestan:)

    VastaKustuta
  4. Oh, Ragne, ära minesta, tulen turgutan kohe koogiga :D Kuigi jah, see kook, eriti kreem, on minestamisväärt. Kodus mul oldi selle jagamisega üsna kitsid :)

    VastaKustuta
  5. Seda juba tasub proovida,vaga isuaratav!
    Aitahh!

    VastaKustuta
  6. kas võib ka tavalise apelsiniga asendada või sobib punane greip rohkem,praegu pole Pärnus kuskil veriapelsini

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Võib asendada nii apelsini kui ka punase greibiga - viimase puhul kindlasti maitse, vb on vaja rohkem suhkrut, sest greip on hapukam/mõrkjam :)

      Kustuta
  7. Proovin 1 apelsin,1greip

    VastaKustuta