10. oktoober 2014

Katharinenthal


Kui nädalavahetuseks veel plaanid tegemata, siis võib julgelt seada sammud Kadriorgu ja külastada Katharinenthali, kus on valminud uus sügismenüü. Mul õnnestus eilsel lõunasöögil uuest menüüst proovida nii mõndagi maitsvat rooga, mis mind juba praegu tagasi kutsub, sest need maitsed ei lase end unustada :) Seni olin ma käinud Katharinenthalis ainult esimese korruse kohvikus kooki söömas ja makroone kaasa ostmas. Teise korruse restoran on aga hea uus avastus – õdus paigake, kus süüa lõunat, nautida õhtusööki või miks ka mitte pidada sünnipäeva või korraldada jõulupidu.

2. korruse restoran
Tagasihoidliku, siira ja muheda olemisega peakokk Marwin Lindeberg, kes on uue menüü autor, töötas kunagi pikka aega restoranis, kus pakuti ainult taimetoitu. Seda oli ka iga roa puhul näha ja tunda, sest iga taimne lisand oli roogade puhul hoolikalt läbi mõeldud, kaunilt taldrikule sätitud ja loomulikult suurepäraselt maitsestatud. Nii häid juurikaid olen ma seni saanud ainult kodus ;)



Esimene eelroog oli kanamaksapatee õunakeedise ja veiniželeega, mida serveeriti krõbeda koduse brioche’i ja rukolasalatiga. Mina sõin brioche’i esimest korda. Seni oli mul sellest ettekujutus kui saiapätsikesest, kuid siinse roa juures oli see röstsaia kujuga ja maitses suurepäraselt. Kanamaksapatee luksuslik kreemine tekstuur lihtsalt sulas suus. Koos brioche’i ja õunakeedisega moodustasid nad ideaalse maitsekombinatsiooni.

Kanamaksapatee

Kogu seltskonna suur lemmik oli pastinaagipüreesupp piimavahu ja trühvliõliga – selle roa söömise ajal valitses ruumis vaikus, kuulda oli ainult kerget lusikate klõbinat. Mulle väga meeldivad igasugused püreesupid, sest neid on lihtne valmistada ning need annavad jahedal ajal mõnusalt sooja. Pastinaaki sõin ka esimest korda. Olen sellest küll kuulnud, aga seni pole jõudnud ise midagi valmistada ega ole kuskil sellele sattunud, et proovida. Supi tekstuur oli kreemine ja õhuline. Lausa nii õhuline, et viib või taevasse. Koos piimavahu ja tilgakese trühvliõliga taas suurepärane kombo. Kokk teab, mis kokk teeb :)


Pastinaagipüreesupp

Pardifilee ja veisesisefilee olid mõlemad maitseelamus omaette. Nuga lihtsalt vajus lihast läbi nagu toasooja võisse – liha oli lihtsalt nii mahlane. Veisefilee lihtsalt sulas suus. Mõlema puhul oli lisandiks valitud juurikapüree, mis ei domineerinud liha üle, vaid moodustasid koos mõnusa harmoonia. Mõnda aega tagasi avastasin enda jaoks romanesco kapsa, mis lisaks väga efektsele välimusele on ka maitsev. Siingi passis see koos veisega hästi kokku. Pardifileega mängisid taldrikul miniköögiviljad, mis on vahelduseks tavasuurusega lisanditele visuaalselt väga mõjuv vaatepilt silmadele. Iga roa puhul on näha, et lisandid on hoolikalt valitud, omavahel läbimõeldult kombineeritud ja serveeritud. Miski pole jäetud juhuse hooleks. Lisaks maitsemeeltele hellitatakse ka nägemismeelt. Öeldakse ju, et inimene sööb ka silmadega :)


Pardifilee

Veisesisefilee
Magustoiduks pakuti lisaks makroonikoogile ja ekleeridele koka enda valmistatud (tavaliselt teevad magusroogi kondiitrid) juustukooki, mida serveeriti koos hapuka vaarikasorbeti ja kergelt mõrkja kumkvaadiga. Magusasõbrana sain ma süües ainult mõmiseda – lihtsalt nii hea oli! Loomulikult pakub Katharinenthal palju-palju erinevaid magusaid ja soolaseid küpsetisi ning erinevaid kooke.

Juustukook

Makroonikook

Katharinenthali kohta on raske midagi negatiivset välja tuua, ükskõik kui palju ka ei prooviks. Katharinenthal ei ole ainult kohvi ja koogi maja, vaid ka suurepärase lõuna- ja õhtusöögikoht :)  

Soovitan soojalt Katharinenthali 2. korruse restorani külastada – oma silm ja kõht on kuningas. Ei pea kartma, et koht on liiga uhke, kuhu võib sisse astuda ainult õhtukleidi või ülikonnaga. Pigem leiate sealt väga õdusa koha, kus argipäevalgi rahulikult head sööki ja jooki nautida :) Menüüga saab lähemalt tutvuda siin
  
Ja loomulikult ärge unustage makroone, mis on vaieldamatult linna parimad!


Pildistas Ragne Värk
  


4. oktoober 2014

Riisi-tatraküpsised

Täna on mõnus üsna soe tuulevaikne sügisilm. Pilve vahelt piiluv päike heidab oma kiired värvilistele vahtrapuudele ja need erksavärvilised puud veelgi kaunimaks. Täna on rahvusvaheline kaneelisaiapäev, mille puhul minugi ahjust tulid just soojad saiakesed välja. Riivisin neile peale veel parmesani juustu... mmm :) Kaneelisaia retsepte leiab internetist küll ja rohkemgi, seega nende retsepti ma ei hakka jagama :) Jagan hoopiski nisujahu vabade küpsiste retsepti. Mõnusad muredad, maitsvad ja toitvad küpsised. Kui lihtsalt tatrajahust tehtud küpsised võivad jääda natuke liiga tatrapudru maitsega, siis neis küpsistes ei saa arugi, et neis võib leida tatrajahu.


Vaja läheb:
50 g kookosrasva
60 g võid*
95 g (rafineerimata roo)suhkrut
1 muna
100 g mandlijahu**
75 g riisijahu
75 g tatrajahu
1 tl küpsetuspulbrit
2 peotäit rosinaid või kuivatatud jõhvikaid (leota kuumas vees)
1 tl vanillikaunapastat (või -ekstrakti)
soola


Sulata kookosrasv ja või ning lisa suhkur. Sega veidi, kuni suhkur sulab (segu näeb välja selline, et suhkrumass on allpool ja peal on õli, need omavahel ei segune). Keera kuumust veel madalamaks, lisa muna ja vanill ning sega korralikult. Puista juurde mandlijahu ning küpsetuspulbri ja soolaga segatud riisi- ja tatrajahu. Sega ühtlaseks massiks ja võimalusel lase u 15 minutit seista, et tainas taheneks, siis on kergem pallikesi vormida. Võta teelusikatäis tainast, vormi pallike ja tõsta ahjuplaadile ning vajuta märja kahvliga lamedaks. Küpseta 180-kraadises ahjus 15 minutit.


* võid kasutada ka ainult kookosrasva või võid
** jahvata nt ise mandlilaastudest. Või proovi ka teisi pähklijahusid. Nt maapähkleid jahvatades saad kergelt halvaamaitselised küpsised.




19. september 2014

Rukkihelbeküpsised

Vahelduseks kaerahelbeküpsistele tegin rukkihelbeküpsiseid, mis on tekstuurilt peaaegu sarnased kaeraga, maitse aga mahedam :) Kes kaera mingil põhjusel süüa ei saa, on need küpsised hea võimalus sarnaste küpsistega maiustada. Šokolaadiglasuur paneb i-le täpi ja moodustavad koos kena dueti :)



Vaja läheb:
250 g täistera-rukkihelbeid
1−2 dl keeva vett
2 muna
75 g rafineerimata roosuhkrut
70 g sulatatud võid (võid kasutada pooleks kookosrasvaga)
3 spl odrajahu
1 tl vanilli (suhkrut, pastat v ekstrakti)
100 g rosinaid (või kuivatatud jõhvikaid)
50 g hakitud metsapähkleid
1 tl kardemoni
1 tl kaneeli
1 tl jahvatatud ingverit
1 tl sidrunimahla

Kate:
150 g tumedat šokolaadi
1 dl 35% rõõska koort (vahukoort)


Kata rukkihelbed keeva veega ja lase pool tundi kuni tund seista (see aitab rukkiteradel pehmemaks muutuda). Selle etapi võid ka ära jätta.

Vahusta munad suhkruga kergelt vahtu. Lisa vanill, jahtunud sulavõi, rukkihelbed, odrajahu ja rosinad-pähklid ja sega. Maitsesta segu kardemoni, kaneeli, jahvatatud ingveri ja sidrunimahlaga. 

Kata ahjuplaat küpsetuspaberiga. Võta supilusikaga tainast, tee sellest pallike ja tõsta ahjuplaadile. Vajuta märja kahvliga lamedamaks. Küpseta 180-kraadises ahjus 15–20 minutit, oleneb küpsiste paksusest.

Katte jaoks kuumuta potis koor, lisa šokolaad ja kuumuta nõrgal tulel, kuni šokolaad on sulanud. Lase veidi jahtuda ja kata sellega jahtunud küpsised. Peale võid puistata veel pähkleid.


6. september 2014

Õuna-halvaakook munavalgekattega

Augusti teise poole ilmad olid juba päris sügisesed, õnneks september tõi meile vananaistesuve ehk soojemad ilmad. Kalendri järgi aga kestab veel ju suvi :) 


Õunaaeg on minu lemmikmarjad vaarikad-mustikad välja puksinud ning nüüd saab õuntega eksperimenteerida. Koogiidee sündis, nagu tavaliselt ikka, kapisisu üle vaadates. Õunad oli korjatud, aga niisama tavalist õunakooki ei tahtnud. Avasin kapiukse ja sealt vaatas vastu halvaapakk, mis oma saatust ootas. Nii ma ta koos õuntega kokku viisingi :) Koos kerge munavalgekattega sai väga mõnus, mahlane ja suus sulav kook, mida on ka lihtne valmistada. Muretainapõhi ja munavalgekate sobivad õunte ja halvaaga ideaalselt kokku. Mandlilaaste ära välja jäta, sest need lisavad mõnusat krõmpsu. 

Liialdamata ütlen, et pool kooki kadus kohe ainuüksi minu kõhtu :) See polnud muidugi raske, sest kook on õhuke.


Põhi:
2,5 dl jahu
3 sl rafineerimata suhkrut
75 g külma võid
2 munakollast
soola

Täidis:
4 väikest hapukat õuna (u 250−300 g)
veidi sidrunimahla õunte pritsimiseks
2 munavalget
50 g suhkrut
100 g halvaad
sidrunhapet või sidrunikoort
soola

Peale: 
mandlilaaste


Sega kausis jahu, suhkur, sool ja lisa külma või tükid. Näpi segu puruseks, lisa munakollased ja sega ühtlaseks. Määri võiga 24 cm koogivorm ning kata see tainaga. Tõsta sügavkülma u 10 minutiks tahenema. Seejärel torka tainasse kahvliga augud ja küpseta 200-kraadises ahjus 10 minutit.

Täidise jaoks koori, puhasta ja viiluta õunad õhukeseks. Piserda peale sidrunimahl ja lase veidi seista. Samal ajal vahusta munavalged vähese soola ja poole suhkrukogusega tugevaks vahuks, lõpus maitseta sidrunimahla või -happega. Laota õunad küpsenud põhjale ja puista peale ülejäänud suhkur. Riivi peale halvaa, kata segu munavalgevahuga ja puista üle mandlilaastudega. Küpseta 180-kraadises ahjus 20-25 minutit.

Serveeri jäätisega või naudi niisama. Kellele halvaa meeldib, siis kõrvale sobib ideaalselt halvaajäätis :)



20. august 2014

Kookospiima-vaarikatort väikse sidruniga

Mõni aeg tagasi käisin Sandra Veeremaa koolitusel, kus ta jagas nippe, kuidas panna kokku kõrget kihilist kooki. Milline tordiehitamise meistriklassis kokku pandud tort välja nägi, näed siit, ja Sandra retsepti leiad D-kokaraamatust. Mina teisendasin kogused 16 cm läbimõõduga vormile sobivaks.


Esitletud kook-modell oli tõeliselt suurepärane maitseelamus ja viimaks jõudsin ma seda ka ise teha. Maasikad asendasin vaarikatega ja võikreemi asemel kasutasin klassikalist kohupiim-toorjuust-vahukoor kreemi. Kookospiima-võibiskviit on mõnusalt mahlane ja maitsekas ning sidrun, vaarikad ja kohupiim moodustavad selles koogis ideaalse trio – tõeline elamus maitsemeeltele :)

Kookospiimabiskviit
130 g toasooja võid
150 g suhkrut
2 munakollast+ 1 muna (võid kasutada ka 3 tervet muna, aga munakollased annavad parema tekstuuri)
veerandi sidruni riivitud koor 
130 g nisujahu 
0,5 tl küpsetuspulbrit 
0,5 tl söögisoodat 
110 ml kookospiima 
0,5 sl sidrunimahla 
põhjade immutamiseks sidrunimahla

Vaarika-sidrunikreem: 
150 g 0% kohupiima või Saida topsikohupiima
80 g tuhksuhkrut
150 g toasooja toorjuustu
150 g vahukoort + 1 spl rafineerimata suhkrut
pool sidrunit
1 spl vanillikaunapastat
175 g vaarikaid (kui kasutad külmunuid, lase neil sõelal sulada)


Biskviit
Kuumuta ahi 165 kraadini. Kata kaks ümmargust 16 cm läbimõõduga koogivormi küpsetuspaberiga (või küpseta ühes vormis eraldi, sel juhul jaga tainas pooleks). Vahusta või ja sidrunikoor suhkruga heledaks, kohevaks vahuks. Lisa edasi vahustades munad, kuni mass on ühtlane. 

Teises kausis sega nisujahu küpsetuspulbriga. Sega vahustatud või hulka kahes osas kookospiim ja jahu. Eraldi väikesessse kaussi mõõda sooda ja vala peale sidrunimahl. Sega kiirelt läbi ja vala taina hulka ning sega veel kord korralikult läbi (NB! kui küpsetad kahes jaos, siis lisa soodasegu tainale vahetult enne ahjupanekut).

Jaota tainas võrdselt kahte vormi. Küpseta 25−30 minutit (mul olid mõlemad põhjad ahjus 33 minutit). Jahuta. 

Kreem
Mikserda õrnalt kohupiim tuhksuhkruga ühtlaseks, lisa toorjuust. Vahusta vahukoor eraldi ja lisa kohupiimasegule. Lisa sidrunimahl ja koor ning maitsesta vanilliga. Tõsta veerand kreemist kõrvale, et hiljem sellega kook katta.

Tordi ehitamine
Lõika mõlemad biskviidid horisontaalselt pooleks. Aseta alumine biskviit koogialusele. Immuta sidrunimahlaga (mitte et biskviit oleks kuiv, vaid et saada sidrunimaitset). Kata vaarikatega ja laota neile kreem. Silu ühtlaseks. Kata biskviidiga, siis korda sidrunimahla, vaarikate ja kreemikihiga, kuni biskviiti jätkub. Pealmisele kihile ära marju pane. Niisuta torti pealt sidrunimahlaga. Kata pealt ja äärtest õhukese kreemikihiga, silu ühtlaseks ja hoia 30 minutit külmas. Lisa ülejäänud kreem, silu siledaks ja kaunista meelepäraselt.