ampsukas: juuni 2015

27. juuni 2015

Maapähklivõikommid

Leidsin need kommid siit blogist. Maapähklivõi ja banaani kooslus on klassika. Seni olen neid nautinud banaanijäätises, mida Tuuli valmistas – selline kergelt halvaamaiguline jäätis. Nüüd midagi sarnast, aga kommide kujul. Kuna mul on kappi seisma jäänud apelsinimaitseline tahini, millel niisama süües ei ole just väga mõnus maitse, aga kui kuhugi koogi sisse ära peita, annab ta just paraja apelsinimeki, siis panin seda nendesse kommidesse pooleks maapähklivõiga. Kui sulle meeldib ka apelsinimaitse, aga seda tahini’t pole, siis võid nt veidike apelsinikoort juurde riivida. Aga võib ka ilma.

Need pole päris sellised kommid, mida lauale panna ja külalistele pakkuda, sest toatemperatuuril lähevad need liiga pehmeks. Samas otse sügavkülmast võttes need ei tahkugi päris lõpuni, vaid on kohe ampsatavad ja pigem pehme tekstuuriga.

Vaja läheb:

125 g maapähklivõid

1 spl kakaopulbrit

1 suur küps banaan

1 tl vanilli

2 spl kookosrasva

2 spl mett või vahtrasiirupit

Sulata kookosrasv. Võid sinna juurde lisada ka maapähklivõi ja mee, kui mesi on tahke. Mikserda banaan ja ülejäänud koostisosad köögikombainis või saumiksriga ühtlaseks seguks ja tõsta väiksemasse küpsetuspaberiga vooderdatud keeksivormi (nt 25x13 cm) või vala eraldi väikestesse vormidesse, kui sul on.

Pane vorm sügavkülma ja lase u 3 tundi taheneda (oleneb vormi suurusest ja segu kõrgusest). Parim on seda maiust säilitada sügavkülmas, kuna toatemperatuuril muutuvad kommid liiga pehmeks. Samas jab nende tekstuur ikkagi pehmeks, seega hammaste põrumist kartma ei pea :)

7. juuni 2015

Banaanimuffinid karamellikatte ja soolapähklitega

Mõnusalt mahlased muffinid, millel väike apelsinimekk. Glasuuriks keedetud kondenspiim ja soolapähklid – kas saab enam patusem kooslus olla kui magus ja soolane :) Idee mugandatult Andra Berg-Jürgensilt. Kuna kodus seisab kasutuna apelsinimaitselini tahini, siis lisasin seda ka, kuid tavaline apelsinikoor või -ekstrakt sobib ka.

12 tk

Muffinid:

100 g sulatatud võid

3 kuhjaga spl apelsinimaitselist tahini’t (või 2 spl riivitud apelsinikoort)

3 keskmist banaani

8 Medjool datlit (või 100 g suhkrut )

2 muna

85 g nisujahu

85 kaerajahu

2 tl küpsetuspulbrit

2 tl vanilli

1 tl kaneeli

soola

Katteks:

väike tops keedetud kondenspiima

soolatud maapähkleid

Sulata või ja lisa tahini (või riivitud apelsinikoor) ning sega ühtlaseks. Püreesta banaanid koos datlitega, lisa munad, sulatatud või, küpsetuspulbriga segatud kaera- ja nisujahu, vanill, kaneel ja sool. Tõsta tainas muffinivormidesse (mina muffinivormipabereid ei kasutanud, ainult määrisin muffinipanni vähese õliga). Küpseta 200-kraadises ahjus u 20 min.

Määri igale muffinile 1-2 tl keedetud kondenspiima. Haki pähklid väiksemaks ja puista muffinitele.

3. juuni 2015

Linnulihakoolitus Toiduakadeemias

Rabarbrikookide vahele üks veidi soolasem postitus. Retsepte küll ei lisa, aga kui keegi nende vastu huvi tunneb, võin mõnda jagada, andke aga teada :)

Ragne kutsel sattusin möödunud nädalal Rannamõisa linnulihakoolitusele Toiduakadeemias.

Kokk Ants Uustalu ja toidublogija Silja Luide
Pildi tegin mina mobiiliga

Menüüs oli viis rooga: kolm eelrooga, pearoog ja magustoit. Nagu ikka Toiduakadeemias, nii ka seekord, jagati inimesed gruppidesse, et kes millist rooga valmistada soovib. Teine tore toidublogija Silja oli ka kohal ning valisime Pekingi pardi (menüüs pulled duck kevadise metsaalusega). Kohe ei teadnud, et olime oma kätesse saanud kõige tähtsama ehk pearoa valmistamise. Algas see terve pardi tükeldamisega, mille protsessi näitas kokk Ants Uustalu ette ja siis sai juba ise käed külge lüüa.

Foto: Ragne Värk

Mina jäin seekord pealtvaataja rolli ja lasin Siljal ning teisel grupikaaslasel toimetada. Ise asusin ploomikastet valmistama, mis sobib pardiga suurepäraselt kokku. Tükeldatud part läks siis ahju, iga 20 minuti tagant pintseldasime seda ploomikastmega, kokku oli part ahjus u 2,5−3 tundi (täpselt enam ei mäletagi). Veel enne serveerimist tuli pikalt küpsenud pardiliha kontide küljest lahti rebida ja siis kuumas ahjus (meie ahjul oli see max 250 kraadi) u 5−10 minutit hoida, et saada krõbe liha. Oi see part oli hea!

Ants näitas iga roa puhul kenasti ette, kuidas toitu taldrikul serveerida ja siis läks tööks! Meie puhul tähendas see väga kiiret tegutsemist, sest toit ei tohtinud jahtuda. Seega pea igaüks sai käe külge panna, et toit kaunilt taldrikule sätitud saaks. Kohati meenutas see MasterChefi saadet, ainult sõbralikuma kokaga :)

Koolituse juures meeldis mulle väga, et oli kaasatud ka toitumisnõustaja, kelle nimi on Henri Ruul. Ühelgi teisel koolitusel, kus olen käinud, ei ole sellist spetsialisti kaasatud. Nii et hea eeskuju teistele koolitajatelegi :)

Pildil vasakul toitumisnõustaja Henri Ruul
Foto: Ragne Värk

Temalt sai soovi korral igasuguseid küsimusi küsida, muidugi toitumisalaseid. Iga roa juhatas ta sisse lühikese ülevaatega, kui hea miski toit on, mis omavahel roas hästi mängivad. Üldiselt oligi kogu menüü üdini tervislik, sest väga palju oli rohelist kraami. Hoolimata suhteliselt öö peale jäänud söömisest (u kl 22.15 lõpetasime magustoidu söömise), ei tundnud ma, et kõht oleks ebamugavalt täis saanud. Eks ringi rahmeldamisele kulus ka omajagu energiat.

Sain ka pikka aega mind vaevanud küsimusele vastuse, et rafineerimata suhkur, mille kasutamise õnge läksin isegi, arvates ja lootes, et see on tervislikum kui valge suhkur. Tegelikkuses on need põhimõtteliselt üks ja sama, sest keha ei oska neil vahet teha. Umbes sama kinnitas mulle ka kunagi Robert Nool, kelle toitumispõhimõtted on minu vaadetega sarnased. Ja väita, et rafineerimata suhkrus on rohkem mineraalaineid... nojh, nende kätte saamiseks peab ikka päris mitu kilo korraga ära sööma, et need vajalikus koguses kätte saada :D

Smuutidest ja nende tervislikkuse propageerimisest tuli ka juttu. Sain ka nüüd oma veendumusele kinnitust, et smuutid ei pruugi tervislikud olla. Kõige lihtsam näide: ühe smuuti sisse läheb nt 1 banaan, 1 avokaado, 1 apelsin. Kui teed need smuutiks, on sellist vedelat ollust väga kerge süüa (loe juua) ja ka seedida, sest vedelal kujul toit läheb maost n-ö kergemini läbi. Aga kui hakkad neid ükshaaval sööma, mis hetkel piir ette tuleb? Oleneb muidugi inimesest, aga tõenäoliselt sööd neist kolmest 1-2 ära ja kõht ongi juba täis ning püsib kauem täis.

Magustoiduks oli hõrk panna cotta, mida küpsetati ahjus purgikeste sees vesivannis. Kreem oli tõeliselt mõnus, ei olnud liiga magus ja muidugi sobis maasika-rabarbrikompotiga hästi kokku.

Kokkuvõtteks ütleksin just koka kohta, et Ants Uustalu on muhe, hea huumorimeelega ja sõbralik kokk ning julgen seda koolitust soovitada küll :)